Muinasjutt algab nii :
Ammu-ammu tagasi, meie lasteaia asemel olevas ürgses metsas kõndis kurb karupoeg. Kurb oli ta sellepärast,et tal polnud sõpru, aga nii oleks tahtnud lõbutseda samasuguste mürakarudega nagu ta ise. Mängida peitust ragisevas metsas ja tuulemöllus,teha võidu jooksu ja maiustada mahlakate marjadega. Oi kui kahju,et sel ajal ei olnud lasteaeda.
Kuid siis tulid ehitajad ja ehitasid endise metsa asemel suure avara maja.Seda maja nimetatakse-lasteaed. Siin kasvavad lapsed nagu päris lasteaias kus nende eest hoolitsetakse ja väga armastataks . Lasteaia nimi on «KARUKE» ja ehitati lasteaeda 1980 aastal. Karuke kohtas siin palju sõpru.
Ja, selles lasteaias nüüd on Karukesel väga palju sõpru!